HMN projektide rahastamispõhimõtted

Kinnitatud
SA EPI Fond nõukogu
29.12.2011.a otsusega
korrigeeritud nr. 2011/04 lisa 3
SA EPI Fondi poolt aastaks 2012


EPI Koja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku projektidele
HMN poolt eraldatud toetuse kasutamise põhimõtted

1. Üldist


Puuetega inimeste organisatsioonide programmide ja projektide toetuse andmise põhimõtete
väljatöötamisel on lähtutud veendumusest, et:
o sihtgrupi probleeme saab ühiskonnas sihipäraselt, planeeritult ja efektiivselt lahendada vaid siis,
kui tegevuskeskkonda reguleerivad seadused on stabiilsed ja organisatsioonide
tegutsemiseks vajalikud ressursid planeeritavad;
o valitsuse poolt heakskiidetud valdkondade arengupoliitika kontseptsioonides (EV Invapoliitika
Üldkontseptsioon, Eesti vanuripoliitika alused, Noorsootöö seadus jne.)
mittetulundusorganisatsioonidele pandud rolle saavad nad täita vaid riiklike ressursside toel;
o Eesti puuetega inimeste organisatsioone tuleb Euroopa Liidu käsitluses vaadelda, kui omaabi
gruppe (s.o. ühendused, mis on moodustatud ühiste huvide ja vajaduste rahuldamiseks,
pakkudes abi, tuge, informatsiooni ja koostööd) ning ressursi ja koordineerimise
organisatsioone (s.o. liidud ja kojad, mille eesmärgiks on koordineerida kodanikeühenduste
tegevust, pakkuda neile infot ja tuge. Need organisatsioonid tegutsevad, kui vahendajad
kodanikeühenduste ja riigiinstitutsioonide vahel ning neid võiks nimetada kodanikeühenduste
infrastruktuuriks);
o sihtgrupi probleemide lahendamisel ei saa organisatsioonide kogu tegevust “tükeldada”
üksikprojektideks. Seetõttu on organisatsiooni sihipärase ja tulemusliku tegevuse tagamiseks
hädavajalik baasfinantseerimise olemasolu;
o finantseerida tuleb nii kodanike osalust otse teostavaid, teenuseid osutavaid, teavitavat rolli
omavaid organisatsioone, kui ka koordineerivaid organisatsioone (viimaste juures tuleb arvesse
võtta, et eduka tegevuse jaoks on vajalikud strateegilised ja administratiivkulutused, ilma milleta
ei ole võimalik efektiivselt tegutseda).
Seepärast püütakse järgnevaid põhimõtteid kasutades tagada organisatsioonidele teave, milliste
vahenditega hasartmängumaksu toetusest võivad nad oma tegevuses arvestada aastal 2009.
Käesoleva dokumendi alusel määratakse organisatsioonidele aasta kogu toetuse suuruse limiit, mis
projektide puudumisel või tegevuse soikumisel läheb üldisesse reservi. Organisatsiooni aastaringse
tegevusprogrammi kohta vormistatakse üks HMN vormikohane projekt, milles organisatsiooni erinevad
tegevused tuuakse vormi 6.osas ühe reana (sama ka eelarve osas 7) ning see planeeritud tegevus
kirjutatakse lahti koos eelarve kuludega eraldi lisas. Toetust tuleb kasutada sihipäraselt valitsuse
poolt heaks kiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste
loomise standardreeglid” ellurakendamisega seotud projektide realiseerimiseks. Igas projektis
(s.h. ka kõigis EPIK poolt esitatud projektides) näidata ära konkreetsed reeglid, mis on projekti aluseks.
Organisatsioonidele antakse võimalus oma limiidi piires otsustada, milliste tegevuste rahastamiseks ta
soovib neile eraldatud vahendeid kasutada, arvestades projektide toetamise üldisi tingimusi.
Organisatsioonile jääb õigus täpsustada järgmise kvartali vahendite jaotust projektide vahel iga
jooksva kvartali lõpus, arvestades jooksva kvartali jooksul esitatud taotlusi ja reservi jäänud
vahendite võimalusi.
Organisatsiooni taotlusel on Fondi nõukogu otsusega võimalus organisatsioonile eraldatud
toetust (või osa sellest) kasutada Euroopa Sotsiaalfondile või muude välisrahastajatele
esitatavate projektidele nõutud avaliku sektori finantseeringu osaliseks katteks.

2. Toetuste proportsioonid


HMN otsusega EPIK võrgustiku organisatsioonide puuetega inimestega seotud projektide toetuseks
2012.a. kogutoetuseks taotletavast 900 000 € toetusest kasutatakse võrgustiku tegevusprogrammide
toetuseks alljärgnevalt:
2
2.1. 361 500 € (40,17 %) Liitude tegevusprogrammide (sh halduskulud) toetuseks;
2.2. 361 500 € (40,17 %) piirkondlike kodade ja liikmesorganisatsioonide tegevusprogrammide
(sh kodade halduskulud) toetuseks;
2.3. 135 000 € (15,0 %) EPI Koja tegevusprogrammi (sh halduskulud) toetuseks;
2.4. 24 000 € (2,67 %) SA EPI Fond tegevuskava alusel (sh halduskulud);
2.5. 18 000 € (2,0 %) jäetakse aasta algul reservi sh EPIK võrgustiku toetuse 2.&3.komponendi
kompensatsioon, veebilehtede toetus jne.
Kui piirkondlikul kojal on ruumid ja kontoritehnika, mida saavad kasutada ka liikmesorganisatsioonid, võib
üldkoosoleku otsusega maakonna kogulimiidist eraldada kuni 60 % ühistegevuse tarbeks kojale ja selle
kasutamiseks halduskulude % piiranguid ei rakendada.

3. Tingimused toetuse kasutamiseks haldus- ja arenduskuludeks


Vabariiklikud liidud (ühingud, seltsid) ja maakondade kojad, mis täidavad alljärgnevaid tingimusi võivad
ise otsustada, millise osa nad eraldatud toetusest (kojad summa ulatuses, mis koja üldkoosoleku
otsusega koja kasutusse jäetakse) kasutavad haldus- ja arenduskulude katteks, kuid mitte rohkem kui
25 % tegevusprogrammi kogumaksumusest. Seejuures tuleb lähtuda alljärgnevatest nõuetest:
3.1. Eeltingimuseks on see, et organisatsioon tegutseb aktiivselt avalikes huvides st ei tegutse kitsalt
ainult oma liikmetega vaid aitab lahendada oma kompetentsi piires puuetega inimestega seotud
probleeme riiklikul- (EPIK ja liidud sh puudega laste vanemate organisatsioonid) või maakondlikul
tasandil (maakondlik koda) tehes selleks aktiivset koostööd vastavate instantsidega;
3.2. Organisatsioonil on tegevus- ja majandusarengu kava, milles on toodud organisatsiooni
põhiülesannetest tulenevad lähimad ja kaugemad eesmärgid ja prioriteedid, tõstatud tema
tegevusvaldkonna lahendamist vajavad probleemid, nendeni jõudmise võimalikud teed ja
rakendamist vajavad meetmed ning selleks vajalikud ressursid. Riiklikest vahenditest
toetatakse organisatsioone, kui tegevus- ja arengukava koostamisel on lähtutud Eesti
strateegiliste baasdokumentides kajastuvatest eesmärkidest ja prioriteetidest sh EV Invapoliitika
Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid”.
3.3. Organisatsioon teeb aktiivset koostööd riiklike- ja omavalitsusstruktuuridega ning EPI Kojaga EV
Invapoliitika Üldkontseptsiooni rakendamise realiseerimiseks ja täidab neis neile pandud
rolle.
3.4. kodade programmid peavad sisaldama ühisüritusi.
Organisatsioonid kelle tegevus piirdub vaid mõne üritusega aastas, halduskulusid eraldi pole vaja
näidata, vaid tehtavad üldkulutused saab näidata nende konkreetsete tegevuste projektikuludena.
NB! haldus- ja arenduskulude toetust saavad organisatsioonid võivad seda kasutada ka
rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude tasumiseks ja osalemiseks nende
organisatsioonide töös.


4. Toetuse jaotamise põhimõtted


4.1. Liidu (maakonna) kogu toetuse suurus kujuneb nelja komponendi summana:
4.1.1. 20 % “baas nivoo“, mis ei sõltu organisatsiooni suurusest;
4.1.2. 20 % proportsionaalselt MTÜ ja SA registrisse kantud puuetega inimeste (sh puuetega laste
vanemad) liikmelisusel tegutsevate liikmesorganisatsioonide arvuga;
4.1.3. 20 % arvestab organisatsiooni netokäivet kroonides (lisaraha, mis on saadud täiendavalt EPI
Fondist saadule). Selleks jagatakse organisatsioonid käibe järgi 5 gruppi:
 Liitudel (kuni 1 600 €; 1 601 - 6 400 €; 6 401 – 25 600 €; 25 601 – 63 900 €; üle 63 900 €),
mis annavad arvestuslikke punkte vastavalt 1 ; 4 ; 6; 8 ja 10;
 Kodadel (kuni 25 600 € ; 25 601 - 63 900 ; 63 901 - 127 800 ; 127 801 - 319 600 ; üle
319 600 €), mis annavad arvestuslikke punkte vastavalt 1 ; 4 ; 6 ; 8 ja 10;
4.1.4. 40 % arvestab füüsiliste liikmete arvu registrisse kantud organisatsioonides. Selleks:
 jagatakse liidud suuruse järgi 5 gruppi (kuni 50; 51 - 250; 251 - 500; 501 - 1500; üle 1500
liiget),
mis annavad arvestuslikke punkte vastavalt 1 ; 4 ; 6 ; 8 ja 10;
 jagatakse maakonnad suuruse järgi 5 gruppi (kuni 500 ; 501 – 1000 ; 1001 – 1500 ; 1501 –
2000 ; üle 2000 liiget),
mis annavad arvestuslikke punkte vastavalt 1 ; 4 ; 6 ; 8 ja 10;
Ühes grupis olevate organisatsioonide (maakondade) selle toetuse komponendi suurus on võrdne.
Grupi määramisel arvestatakse registrisse kantud organisatsiooni üksikliikmetest kõiki MTÜ
seaduse tingimuste kohaselt organisatsiooni liikmete nimekirja kantud liikmeid.
3
4.2. Kui organisatsioon ei tegutse või tegutseb väga nõrgalt, on fondi nõukogul õigus vähendada
nende toetust kuni nullini.
4.3. Läbi Fondi esitavad organisatsioonid taotlused ainult neile määratud toetuslimiidi ulatuses.
Taotluse esitajale jääb võimalus endal otsustada, milliste ürituste kulude katteks ta soovib
eraldatud limiidiga toetust kasutada, arvestades seejuures projektide toetamise üldisi tingimusi.
4.4. Kohaliku koja üldkoosoleku otsusega määratakse, milline osa maakonna kogutoetusest jääb koja
kasutusse ühistegevuse korraldamiseks. Üldkoosolekul on õigus maakonnale puuetega inimeste
organisatsioonide võrgustiku jätkusuutliku tegevuse tagamiseks eraldatud toetust kasutada
võrgustikku mittekuuluvate organisatsioonide toetamiseks. Toetuse andmisel tuleb arvestada
maakonna invapoliitika prioriteete, organisatsiooni reaalset tegutsemist ja suurust.


5. Tegevusprogrammidele ja projektidele toetuse andmise üldised tingimused


5.1. Taotlused peavad vastama Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise,
kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord (Vabariigi Valitsuse 15. 04. 2010. a
määrusega nr 53) ja sotsiaalministeeriumi HMN Taotluste hindamise kriteeriumitele.
5.2. Toetatakse projekte, mis on seotud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele
võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” ellurakendamisega.
5.3. Ürituse sisu ja eelarve peab olema lahti kirjutatud, näidates:
5.3.1. kellele konkreetselt on üritus suunatud;
5.3.2. milline on osalejate prognoositav arv;
5.3.3. kus ja millal üritus läbi viiakse;
5.3.4. koolituste korral näidata eesmärk, mida soovitakse vastava koolitusega konkreetselt saavutada,
loengute teemad, maht ja eeldatavad lektorid (vastavat kvalifikatsiooni nõudvate valdkondade
käsitlemisel näidata läbiviijate pädevus);
5.3.5. Kui projekti esitamisel ei olnud võimalik näidata läbiviidavat programmi ja lektoreid, tuleb need
aruandes ära tuua. Organisatsioonis tuleb säilitada osalejate registreerimise leht ja kava;
5.4. Õpikute ja raamatute tõlkimisel ja kirjastamisel tuleb lisada autori luba (kui see on antud);
5.5. Kui saadud toetusega teostatakse projekti, mille edasine haldamine või kasutamine nõuab
püsikulutusi, tuleb lisada edasiste finantseerijate garantiikiri nende kulude katmise kohta;
5.6. Projekti eelarve koostamisel lähtuda lektoritasude, ruumide üüri, tõlke- ja trükitööde osas
Haigekassa tervist edendava projekti rahalise lepingu maksimaalsetest kulunormidest. Kui
eelarve koostamisel ületatakse kehtestatud tingimusi, tuleb seda taotluse eelarves põhjendada.
5.7. Toetust võib kasutada vara soetusteks üldjuhul maksimaalselt 25% ulatuses toetuse
kogusummast, kui vahendid on vajalikud organisatsiooni tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks,
soetused loovad olulise lisaväärtuse projekti tulemuste jätkusuutlikkusele ning taotleja esitab
KOV kinnituse tegevuse toetamise kohta.
5.8. Toetust võib kasutada investeeringuteks, kui need on tegevusprogrammi osa ja on seotud
tegevuse jätkusuutlikkusega. Toetuse maksimum saab moodustada üldjuhul kuni 25% toetuse
kogusummast (väikeste projektide puhul) kuid mitte rohkem kui 4793€.
5.9. Üritustel toitlustamise kasutamisel ei tohi selle osakaal ületada 10% organisatsioonile
Fondist aastaks eraldatud kogu toetusest. Taotluses peab olema näidatud ka osalejate
omaosalus. Arvestades puudeliigi spetsiifikat võib mitmepäevaste ürituste toitlustuse osa olla
suurem, kuid seejuures peab olema näidatud ka inimese omaosalus mitte vähem kui 10 %.
5.10. Vabaaja sisustamiseks, sh rahvaspordile antava toetuse osakaal organisatsiooni kogu
rahastatavast tegevusest ei tohi reeglina ületada 20 % organisatsioonile eraldatud kogu
toetusest. Üldjuhul ei toetata invaspordiühinguid kuna neid toetatakse otse riigieelarvest läbi
Eesti Paraolümpia Komitee.
5.11. Ei toetata kohalike ühingute halduskulusid ja väliskomandeeringuid. Toetatakse ainult
konkreetse ürituse läbiviimisega seotud kulutusi sh lektorite ja korraldajate tasu, üür jne.
5.12. Ei tasuta üksikisiku toetusi ja toimetuleku teenuseid (seda peab tagama omavalitsus). Ei
toetata abivahendite soetamist (seda doteeritakse riigieelarvest);
Kohalike organisatsioonide tegevusprogrammide lisana esitatakse selle puudeliigi poliitikat
koordineeriva organisatsiooni ja kohaliku koja arvamus, kas ja kuidas arvestatakse vastava
puudeliigi ja maakonna prioriteete.

6. Reservi kasutamine


6.1. Kui maakonna/liidu allorganisatsioonide ja/või nende liikmete arv võrreldes eelmise aastaga ei
kasva, kuid nende komponentide rahaline väärtus langeb tänu teistes maakondades / liitudes
liikmete arvu kasvule, siis kompenseeritakse see langus reservi arvelt;
6.2. Toetatakse paljusi organisatsioone hõlmavaid üksikprojekte (näitena eelnevatest aastatest fondi
"Infoprojekt", “Interneti püsiühenduse toetus” või "Veebilehtede arendamise/haldamise toetus");
4
6.3. EPIK liikmesorganisatsioonide poolt Euroopa Sotsiaalfondile ja teistele välisrahastajatele
esitatavatele projektidele avaliku sektori finantseeringu (nõutud %) või omafinantseeringu
osaliseks katteks (juhul, kui HMN selleks on eraldanud vahendid).

7. Projektide menetlemise ja aruandluse kord


7.1. Organisatsioonidel esitada projektina vormistatud tegevusprogrammid eraldatud
kogutoetuse piires Fondi nõukogu poolt määratud ajal 16.01 kuni 27.01.2012. Projektid
vormistada hetkel kehtiva HMN poolt nõutud vormi ja tingimuste kohaselt arvestades SA EPIF
nõukogu poolt tegevusprogrammide ja projektidele toetuse andmise tingimusi. Paberkandjal
esitatud projekt (1.eks.), dubleeritakse elektrooniliselt, soovitavalt digiallkirjaga.
7.2. Kohale toodud projektid vaadatakse vastuvõtmisel Fondi nõukogu ja EPI Koja juhatuse poolt
moodustatud komisjoni poolt kohe läbi ning nõuetele mittevastavalt vormistatud projektid
tagastatakse koheselt paranduste sisseviimiseks. Projektid (kus on arvestatud tagastamisel
tehtud märkusi) esitatakse uuesti Fondi nõukogu poolt määratud tähtajaks.
7.3. Fondi juhataja vormistab koondi ja esitab 2012.a. koondtaotluse sotsiaalministeeriumile HMN
poolt 2012.aastaks eraldatud toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingu lisana.
7.4. SA EPI Fond sõlmib iga toetuse saajaga toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingu 10 päeva
jooksul arvestades Fondi ja Sotsiaalministeeriumi vahelise lepingu allkirjastamise päevast.
Lepingu kohaselt peavad toetuse saajad kasutama Fondist saadud rahade jaoks eriarvet,
esitama sisulise töö ja vormikohase finantsaruande sotsiaalministeeriumi lepinguga kehtestatud
tähtaegadel (võimaluse korral digiallkirjastatult elektrooniliselt, et oleks võimalik minimaalsete
kulutustega see kajastada EPIK veebilehel). Aastaringse toetamise korral kantakse toetuse
saajale järgmise kvartali toetus üle alles peale eelmise kvartali lepingujärgse aruandluse
esitamist.
7.5. SA EPI Fond koostab esitatud aruannete baasil koondaruande ja esitab selle HMN-le,
Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumile nende poolt nõutud tähtaegadel.